SIERRACLUB

Nii.
Kuidas 'kodustes tingimustes' esisilda reguleerida?

Koduse mõõdulindiga mõõdad eest ratast vahe ja tagant rataste vahe, võimalikult samalt kõrguselt.

Ega päris täpseks ei saa, aga ise olen teinud nii:

1. Rool keskasendis lukku
2. Reguleerin enam-vähem paika silma järgi
3. Liigutan autot edasi tagasi umbes 1m ulatuses
4. Reguleerin uuesti
5. Kordan viimast kahte punkti

Teine variant on see, kui on võimalik auto esiosa üles tõsta õõtsadest, et säiliks silla suhtes sõiduasend(auto koormus peal). Siis ei ole vaja liigutamist.

Ja olen reguleerinud silma järgi asja nii, et esiratta välisservast(esimene ja tagumine äär joonel) vaadatuna tagumise ratta välisserv enam ei paista, ehk siis natukene kokkujooksu. Hetkel üle 10 000 niimoodi sõitnud ja olen vaadanud, et esirehvi siseservad hakkavad pisut rohkem kuluma kui välimised - seega on väikene lahkujooks.

Aga mõnda aega kannatab täitsa sõita

Omal oli sellise reguleerimise põhjuseks see, et masinale on alla topitud sportvedrud ja seega on ta nii madal, et stendima ei pääse lähiümbruses lihtsalt.

mõõdulindiga peaks ilma rehvideta mõõtma.
silma järgi ka siuke kahtlane värk.
eks vaatab, paras nökerdamine on

nustu826 kirjutas:Ega päris täpseks ei saa, aga ise olen teinud nii:

1. Rool keskasendis lukku
2. Reguleerin enam-vähem paika silma järgi
3. Liigutan autot edasi tagasi umbes 1m ulatuses
4. Reguleerin uuesti
5. Kordan viimast kahte punkti.

Nii sa ei reguleeri kokkujooksu, vaid kontrollid velje külgviskumist.


Kodustes tingimustes kõige täpsem on nööriga, näiteks pesunööriga vms. Võib tunduda naljakas, aga ise sain selle võtte kohalikust remonditöökojast ja kui natuke vaeva näha, saab päris täpselt paika. Arvestama peab ainult esi- ja tagasilla rööpme erinevust(sest reeglina ei jookse tagarattad täpselt samas jäljes kui esimesed) ja rehvimõõtu(kui ees ja taga erinev mõõt).
Seod nööri tagumise ratta velje külge, et nöör jääks poole ratta kõrgusele. Siis tõmbad nööri esiratta kõrvale sirgeks, hoides poole ratta kõrgusel ja võrdled ratta asendit nööri suhtes. Nöör peab enne puudutama esiratta tagumist poolt ja mõõt esimese osa ja nööri vahel ongi sisuliselt kokkujooks. Andmetes on antud mõõt velje servast, ehk siis rehvi küljest mõõtes on vahe mingil määral suurem kui andmetes antud. Et esiratta viskumist arvestada, võid autot poole ratta pöörde võrra edasi või tagasi lükata ja mõõtmist korrata. Kui rööbet ja rooli asendit täpselt arvestada ja jälgida, siis saab paika umbes millimeetrise täpsusega ehk nõutud piiridesse. Kui rool keskasendis lukku lasta, siis tal on ikka natuke liikumismaad, ise olen pärast igat reguleerimise etappi rooli lukust lahti laskunud ja keeranud nii, et jääks lukustusasendis vabalt loksuma.

Ma ikka eeldan, et veljed ikka sirged või nii. Ka sillastend ei lase reguleerida, kui velg viskab teatud piirist üle. Piisab sellest, kui näiteks ühe reguleerpea(mis ratta külge kinnitub) üks neljast kinnituskõrvast satub ntx tasakaaluvihi kinnituskõrva peale, mis ei ole ka üle 1 mm paks. Meil tööjuures ei lase siis stend automaatselt reguleerida, kuna velg viskab liiga palju. Ratta külgsuunalisest viskumise mõõtmisest mööda minnes saab aga küll.

Ja oma kogemusest saan rääkida, et olen saanud niimoodi paika omal küll. MB-l oli kokkujooks pärast stendis üle kontrollides täpselt ideaalne, aga rool jäi mul lihtsalt veidi viltu peale. Sierra ka väga metsikult rehvi ei kuluta(10 000 peale on siseservad kulunud umbes 1,5mm rohkem kui ülejäänud rehv, seega tahaks veidi veel koomale keerata.

Aga ksf. erx. Kui sul esimene, või ka tagumine velg viskab ja paika ei saa, nagu sa minu näite puhul välja tõid, siis mis väega saad sina jooksu velje viskamise korral paika? Ühes asendis puutub nöör vastu tagumist äärt, teises asendis mitte. Võttes aluseks järgmised kaks punkti rehvi peal kordub sama lugu. Kus siis on see täpne koht mida usaldada ja mille järgi asi paika panna. Võtame aluseks näiteks viskumise 5mm. Nii esi kui tagaratta korral.

Lõppeks soovitan minna ikkagi stendis ära käia. Nii on asi kindel ja rehvid ei kulu.

Vanasti pandi isegi pika reha varrega paika.

nustu826 kirjutas:
Aga ksf. erx. Kui sul esimene, või ka tagumine velg viskab ja paika ei saa, nagu sa minu näite puhul välja tõid, siis mis väega saad sina jooksu velje viskamise korral paika? Ühes asendis puutub nöör vastu tagumist äärt, teises asendis mitte. Võttes aluseks järgmised kaks punkti rehvi peal kordub sama lugu. Kus siis on see täpne koht mida usaldada ja mille järgi asi paika panna. Võtame aluseks näiteks viskumise 5mm. Nii esi kui tagaratta korral.

erx kirjutas: Et esiratta viskumist arvestada, võid autot poole ratta pöörde võrra edasi või tagasi lükata ja mõõtmist korrata.

Umbes meetrijagu auto lükkamine ei anna täpsust, ratas peab tegema täpselt pool pööret. Kõige parem on alguses markeriga rehvi peale märgid teha, kuhu nöör vastu puutub ja siis poole ringi pärast märgid uuesti kattuvad. Samal meetodil kalibreeritakse ka sillastendis.

Nevermind...

Jesper kirjutas:Erx sul on põhimõte vale, sedasi sa ei saa kokkujooksu, sest esi- ja tagarattad ei ole sama rööpmega. Ja pesunöör on way liiga jäme, tamiil abiks. Tamiilist tuleb tekitada kaks paralleelset joont piki autokülgi ja siis mõõta velje esi- ja tagaserva kaugusi joontest. Aluspind peab olema sile ja loodis. Kui sul ratas nii palju viskab, et kokkujooksu märkimisväärselt mõjutab, siis on mõistlik uus ratas võtta ja alla keerata.

Ma ei ole juba aastaid sillastendis käinud.

erx kirjutas:Arvestama peab ainult esi- ja tagasilla rööpme erinevust(sest reeglina ei jookse tagarattad täpselt samas jäljes kui esimesed) ja rehvimõõtu(kui ees ja taga erinev mõõt).

Põhimõte on vist enamvähem õige ikka, lihtsalt seletasin lihtsustatud vormis. Ja ma ei ole kunagi sillastendis käinud.

Kas lihtsam poleks see paar sotti visata ?

Minu jaoks isiklikult ei ole. Nagu tavaliselt, esimene kord läheb nööridega pikk õhtupoolik, kümnendal korral mingi umbes sama aeg mis kulub numbrite külge keeramiseks ja auto garaažist välja ajamiseks Ja võidusõidu spetsiifika tõttu on antud tegevust vaja umbes niimitu korda aastas, et kokku hoitud raha eest võiks näiteks Sierra osta.

Vaata, ma ei väida et nööri tehnikaga saab 100% sama tulemuse kui digitaalse sillastendiga, vaid tõin esile eelised võrreldes järgmiste meetoditega:
1) Silma järgi reguleerimine
2) Harjavarre abil reguleerimine
3) jne

Ma saan kanalis mõõta nii tagarataste kui ka esirataste vahelist distantsi. Täpsel mõõtmisel saab tulemuse umbes 1mm täpsusega. Kui rattad ei ole silmnähtavalt lääpas, siis saab nii enamvähem sildade rööpmete erinevuse kätte. Kuna reeglina on taga rööbe väiksem, siis panen nööri ja ratta vahele mingi klotsi, et nöör auto suhtes paralleelselt oleks. Selle distantsklotsi paksus peab olema siis pool rööpmete erinevusest. Mul on siiamaani kõikidel autodel ka tagasillad reguleeritavad olnud, enne olengi tagasilla paika ajanud. Lihtsa arvutuse järgi muudab 1cm ühe poole rööpme erinevust umbes 1,8mm kokkujooksu, ehk kui rööpmed poole sentimeetri täpsusega paika panna, siis on kokkujooksu viga vähem kui 1mm. Kuna keskmisel autol on kokkujooks ette nähtud +-1mm, siis on selline eksimus täiesti lubatud. Jube keeruline jutt. Kui me nüüd räägime bmw cupi autost ja keskmisest Sierrast või Escortist, siis loomulikult peab esimesel juhul kõik palju täpsem olema. Kui kõrvalt vaadata kuidas Sierral kruusal sõites rattad edasi-tagasi loperdavad, siis võib ette kujutada mis sildade kalded ja jooksud näiteks Audru kurvides ja pidurdamisel teevad.

Nevermind...

Nojah, ma kere kõverusi ja kuu faasi tõesti arvesse ei võtnud, sinu meetodiga saab need ka ära kontrollida. Datsunil jooksis ostes üks tagumine ratas 5mm kokku, väheke sõi rehvi aga muidu ei saanud suurt aru midagi. Pärast reguleerimist oli auto nagu ära vahetatud, palju stabiilsem ja mis põhiline, sõitis ka roolist lahti lastes otse. Ma võin kunagi prooviks elus esimest korda sillastendi minna ja siis saaks kohe näha, kui mööda asi on. Ma ausalt öeldes ei teagi, kas sillastend rataste telgede asetust ja kere kõverust arvestab?